Istus siis üks neiukene akna all ja rääkis midagi kaamera sisse, võimalik, et ta soovis mingit sõnumit edastada. Ma kuulsin ta häält ometigi, aga ma ei suutnud teda kuulata! Miks?
NAGU!
See paganama parasiit, mis on end kavala paelussina inimeste sõnavarasse keeranud, ning seda tasapisi kägistada üritab, nii et kõneleja siis peale "nagu" ning sellele eelneva ja järgneva "äää-ta" ja "määä-ta" suurt midagi edastada ei suuda!
Mul oli kunagi ammu eesti keele õpetaja, kes iga õpilase jutu vahele "nagu ei ole midagi!" surada suutis, ning sellega kogu jutulõnga segi paiskas, nii et see vaene nooruke pidi seda rasket taaka (korrektne eestikeelne verbaalne väljendus) otsast peale tirima hakkama.
Tol hallil ajal ma ei mõistnud kuidagi, miks ta selline tähenärija olema pidi. Aga ennäe imet, nüüd olen mina ka!
Ma suudan endas leida aegajalt seda mõistvamat poolt, mis andestab noortele. Noored mõtlevad kiirelt, palju ja segamini. See "nagu" lipsab sisse ja aitab ehk kindlamalt end väljendada. Võibolla!
Aga täiskasvanud, haritud inimesed!
Paar päeva tagasi oli AK-s juttu suuremate apteekide (minu meelest) monopolisuse piiramises, kus võttis sõna Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige. (Huvi korral võib seda uudistesaadet ETV lehelt uuesti vaadata, 1.45 ja 2.48 peal hakkab ka meesterahvas rääkima, ma pean vabandama videoklippe mina siia tükeldada ei oska)
Algul oli veider, hetke pärast naljakas ja siis juba piinlik. Selle meesterahva julgustuseks tahaksin öelda, et ma ei kuulnud ühtegi "nagu"! Samas oli tema "ääää-gimise" ja "mää-gimise" vahelt üldse keeruline mingit olulist jutulõnga leida.
Ma toon välja ainult kaks näidet, aga see on ju valdav! Kuulake! Kasvõi korraks ja loendage!
Mis ma tahan öelda!
Ei ole võimalik ennast selgelt väljendada, kui vahele käib mingi segav müra. Haritud inimene suudab endast sellisel viisil jätta üsnagi ebapädeva mulje. Tekivad küsimused:" Kas ta ei ole kindel oma jutus? Kas ta ei tea millest ta räägib? Või on ta lihtsalt labane?"
Samas segab see ka vastuvõtja keskendumisvõimet ja tekstist arusaamist. Midagi justkui tükeldaks.
Õppides kommunikatsiooni, peaks parasiitväljendite ohjeldamine olema iga tudengi huvides.
Tasub vahel vaadata ja kuulata, kuidas meedias inimesed räägivad, teha sellest järeldus ning ise üritada paremini.
Et ei saaks meid siin täna kokku tõmmata sama linguga nagu ma tegin kahe näite puhul. Neiu kes ei tea veel suur midagi ja meesterahvas, kes peaks juba niimõndagi teadma, aga kommunikeeruvad näe ühtemoodi, arusaamatult!
No comments:
Post a Comment